Friday, September 25, 2009

no meile pandi ära

tsiteerin:
Meil on olnud palju häid kunsti­kriitikuid ja tublisid -ajaloolasi, kuid vähe kunstiteoreetikuid. Viimastest on muidugi säravaim Boris Bernstein, kes oli tuntud ka kaugemal, eelkõige N. Liidus. Kahjuks on nii, et kuna ta läks 1995. aastal elama tütre juurde San Franciscosse, siis eriti noorem põlvkond teda ei teagi, kuuldavasti isegi mõned kunstiakadeemias kunstiteadust uurivad tudengid.

a kui keegi ikka veel ei tea, siis sissejuhatuseks :P

rebaste retsimisel saaks äkki bernsteinismi-alast ennetustööd teha, et mõni tulevane juske enam siukest asja öelda ei saaks. teha retsimispeost üllatusseminar-konverents-sümpoosion bernsteini eluloost ja -tööst? bernsteini emakeeles loomulikult, suurest austusest.

ja kui tuleb taas viktoriin kti jaoks oluliste inimeste nägude äratundmisest, siis teadkem, boris bernstein näeb välja selline:


pilt pildis. peegelpildis.

Saturday, September 19, 2009

trommikust

ilus laupäev. ja küllaltki mõttetu post.

driant zeneli "all art has been contemporary", still videost

Wednesday, September 2, 2009

kumu dokumentaal

no et oleks, kust alati hea vaadata.

nagu vist kõigile teada, filmid kolmapäeviti kl 1800 kumu auditooriumis, seansid tasuta. täna oli esimene juba ära, mingist soome korvpallimeeskonnast, heh (:

a ok, tulemas:

K 09.09.
MÖÖDA YANGTSED / Up the Yangtze
Rež/Dir: Yung Chang
Kanada/Canada 2007, 93 min

Inglise ja mandariini keeles, eestikeelsete subtiitritega / In English and Mandarin Chinese, Estonian subtitles

Kolmel viisil saab tarkust õppida.
Esiteks jälgimisest, mis on õilsaim.
Teiseks järgides, mis on lihtsaim.
Kolmandaks kogemusest, mis on mõrudaim.
Kong Fuzi (Konfutsius)

See võimas ja jõuline film viib meid voolates pikale reisile mööda Jangtse jõge (Hiinas teatakse teda aga lihtsalt „Jõena”). Vähemalt kaks miljonit inimest peab kodukohast ära minema, sest toimub ajaloo suurim üleujutusaktsioon. Ehitatakse maailma suurimat energiatööstuslikku objekti nimega Kolme Kuristiku Tamm (Three Gorges Dam), mis oma suurejoonelisuses peaks olema Hiina võimu sümboliseeriv projekt. Filmis näeb aga ka suurejoonelisuse pragusid ning eelkõige ikka inimest ja tema kohandumisvõimet.

Jõge mööda on käima pandud laevad, mis pakuvad nn hüvastijätureise, et oleks veel viimast korda võimalus näha hiljem vee alla jäävaid paiku. Noore Kanada hiinlase Yung Changi film avab võimsapilgulise sissevaatega Hiina unistusi, tegelikkust ja inimsaatusi. Näeme traditsioonilise ja modernse maailmavaate valusat põrkumist. Filmile on osaks saanud ootamatult suur menu kogu maailmas.

K 16.09.
TÖÖSTUSLIKUD MAASTIKUD / Manufactured Landscapes
Rež/Dir: Jennifer Baichwal
Kanada/Canada 2006, 90 min

Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega / In English, Estonian subtitles

Ilu ja selle otsingud on olnud inimkultuuri ajaloos alati tähtsad. „Ilu on Jumal,” tavatses mõtelda suur Aasia vahendaja Nikolai Roerich, kes veetis aastaid sealsetes avarustes, mägedes ja steppides. Ilmselt ei pidanud ta aga silmas niisugust ilu, nagu vahendab see film. Maailmakuulus fotograaf Edward Burtynsky pildistab mastaapseid inimkäte poolt vormitud tööstusmaastikke. Nii suuri, et hakkab veidi hirm nende ees. Voolav punane laavajõgi kesk musta ja segipaisatud tühermaad saab uue ja teise tähenduse fotograafi ülesvõtte kaudu. Pilt. Trööstituse esteetika. Palju on filmitud Hiinas: Kolme Kuristiku Tamme, Shanghaid, ilmetuid isikupäratuid tehaseid; näha saab aga ka Bangladeshi laevatööstust ja Kanada kaevandusi.

Filmi üks märksõnu võiks olla „hiiglaslik”. Või siis „visuaalselt võimas”. „Tööstuslikes maastikes” on kindlasti omad stilistilised viited Godfrey Reggio Qatsi triloogiale, ent ta on oma kandvas idees ehk vähem suunatud. Burtynsky viitab suurejoonelistele industrialiseerimisprotsessidele, kuid ei kritiseeri ega kiida seda heaks, vaid pakub silmiavava teose, mis viitab meie elude kursile.

K 23.09.
EUGÈNE JA BERENICE – LINNAFOTOGRAAFIA PIONEERID /
Eugène ja Berenice – Pioneers of Urban Photography
Rež/Dir: Michael House
Suurbritannia / Great Britain 2009, 52 min

Inglise keeles / In English
Sissejuhatus / Introduction by Liina Siib

Berenice Abbott
’i (1889–1991) võib pidada linnafotograaf Eugène Atget’ (1857–1927) mantlipärijaks, tema arhiivi päästjaks ja publitseerijaks. See, mida Atget oskas näha 19. ja 20. sajandi vahetuse ja 20. sajandi esimeste kümnendite Pariisis, ning viis, kuidas ta Euroopa tolleaegset südant oma fotodel jäädvustas, sai hiljem teoks ameeriklanna Berenice Abbott’i fotoseeriates tohutu kiiruse ja dünaamilisusega arenevast 1930. aastate New Yorgist. On sümboolne, et Berenice kohtus Atget’ga tänu Man Ray’le, et üks alustas karjääri fotograafina ajal, kui teine oli seda lõpetamas. Väga armsas võtmes vaatajateni toodud dokumentaal sisaldab rohkesti hinnalist visuaalset arhiivimaterjali kahe suurlinna kohta nende hiilgusaegadel.


K 30.09.
MUST VALGE + HALL. SAM WAGSTAFF ja ROBERT MAPPLETHORPE / Black White + Grey. A Portrait of Sam Wagstaff and Robert Mapplethorpe
Rež/Dir: James Crump
USA, Saksamaa / USA, Germany 2007, 78 min

Inglise keeles / In English

1970. ja 1980. aastate New Yorgi tormakas kunstielus oli kuraatoril ja (foto)kollektsionääril Sam Wagstaffil tulevase kuulsuse Robert Mapplethorpe’i elukäigus, kunstivalikutes ja saatuses otsustav roll. Wagstaffi elu jälgiva dokumentaali kaudu saame tundma kuldse kolmiku (lisaks Patti Smith – muusik ja poeet, kuulsuse tõi talle album „Horses” 1975) ajastut ja põrandaalust glamuuri ning näeme, milliseid vabadusi ja ohverdusi võib kaasa tuua kunst kui elustiil.


K 07.10.
JACK SMITH JA ATLANTISE PURUNEMINE / Jack Smith and the Destruction of Atlantis
Rež/Dir: Mary Jordan
USA 2006, 95 min

Inglise keeles / In English
Sissejuhatus / Introduction by Eha Komissarov

Jack Smith oli mõistatus, keda peetakse performance-kunsti ristiisaks, underground-filmi suurkujuks, teatri, installatsiooni, foto ja aja taasleiutajaks. Tema utoopilised ideaalid, artistlikud protsessid, võltsjuveelide ja ehetega kaunistatud kunstiteosed, androgüünsed ja transvestiitsed tegelaskujud, märatsev, ideedele anduv ja leegitsev loomus pole jätnud puudutamata ühtki generatsiooni. Smithi esteetilisest deliiriumist tiine pärand sai mitmete kaasaegse kunsti superstaaride, sh Andy Warhol, Federico Fellini, David Lynch, Cindy Sherman, Mike Kelley, Matthew Barney jpt, loomingu olemuslikuks mõjutajaks. Mary Jordani loodud dokumentaal-portree on austusavaldus New Yorgi ülimale antikangelasele, ainulaadsele, vaieldamatult glamuurseimale Underground King’ile Jack Smith’ile.

2006. aastal Tribeca filmifestivalil esilinastunud teos sai USA kinodes vaid piiratud näitamisõiguse. Dokumentaalis näeme rohkesti katkeid haruldastest ja osalt seni ekraanipimeduses hoitud kunstniku underground-filmidest, fotodest, ettevalmistustest performance’iteks.

Film on mõeldud täiskasvanuile.


K 14.10.
DocPoint Tallinn: KATASTROOFI RETSEPTID / Katastrofin aineksia
Rež/Dir: John Webster
Soome/Finland 2008, 85 min

Soome keeles, inglisekeelsete subtiitritega / In Finnish, English subtitles

Režissöör John Webster teeb oma naisele ja kahele lapsele selgeks, et on mõistlik minna üle naftavabale dieedile, loobumata seejuures keskklassi eluviisist. Kõik igapäevased asjad, mida me tegemata jätame või oleme sunnitud tegema, on katastroofi retseptide koostisained. Naftavaba aasta seab kahtluse alla pere väärtushinnangud ja paneb proovile nende tahtejõu ning koguni õnne. See on rohujuuretasandini aus, siiras ja naljakas uurimus elu võimalikkusest naftasaadusteta maailmas.

K 21., 22., 23.10
Himaalaja eri.
Jälgige reklaami!

Himalayan special.
Follow the news!


K 28.10.
18.00
Kumu Dokumentaal ja Animateek / Kumu Documentary and Animatheque
Tähistame rahvusvahelist animapäeva! / We are celebrating International Animation Day!
Näitame Oscari võitnud animeeritud lühidokumentaali „RYAN” / We are showing the Oscar-winning animated short documentary “RYAN”

Rež/Director Chris Landreth
Kanada/Canada 2004, 14 min
Inglise keeles / In English


K 04., 11., 18., 25.11.
Impressionismi lätetel
Kumu Dokumentaali novembrikuised filmid avavad „Normandia maalijate” ajastu, teoste ja kunstnike tausta. Impressionismi esimesele näitusele 1874. aastal eelnesid katsetuserohked ja kunstiotsingutest tulvil kümnendid, mil valmistati ette otsustavat murrangut moodsa kunsti suunas. Ajalooliste teemade asemel vallutas maalikunsti natuur ja kaasaeg. Looduse hetkeseisunditesse süvenemine tõstis päevakorda valguse ja värvi suhted, hetkelise ja vahetult käegakatsutava kaudu püsivast ja igavikulisest kõnelemise.
Filmid juhatab sisse Tiina Abel.


COURBET’ MAAILM / Gustave Courbet, the Origin of His World
Rež/Dir: Romain Coupil
Prantsusmaa/France 2007, 52 min
Inglise keeles / In English

Film jutustab prantsuse maalikunstnikust Gustave Courbet’st (1819–1877), kes suutis murda paljusid vankumatuina tundunud tõekspidamisi. Filmi pealkiri meenutab kunstniku üht vapustavamat maali „Maailma algus” (1866), mis kujutab üska – jalgade ja peata naisekeha. Courbet esitas selle teosega väljakutse kõigile moraali- ja kunstikriteeriumidele, lõi jalad alt kitsarinnalisel subjektiivsusel, tähistas pöördepunkti kunstniku ühiskondliku positsiooni mõtestamisel. Radikaalsete poliitiliste veendumustega Courbet oli tegudeinimene. „Realismi” paviljoni avamisega 1855. aastal õnnestus tal kõigutada kogu prantsuse kunstisüsteemi hästi töötanud masinavärki. Pariisi Kommuuni sündmused 1871. aastal viisid ta vangistusse ja sundisid eluõhtuks Šveitsi eksiili. Filmis jälgitakse kunstniku loomingu kaudu tema vaimset teekonda. Autorid arutlevad nende põhjuste üle, mis viisid kunstniku ülima tõetruuduse ja argielu maalimisväärseks kuulutamiseni.


HOLLANDI VALGUS / Dutch Light
Rež/Dir: Pieter-Rim de Kroon, Maarten de Kroon
Holland / The Netherlands 2004, 91 min
Inglise keeles / In English

Müstilisena tundunud Hollandi valgus on inspireerinud tuhandeid kunstnikke nii hollandi kunsti kuldajastul 17. sajandil kui ka impressionismieelsel Prantsusmaal. Just 19. sajandil hakati kujundama legendi imetabasest valgusest, mille kogemise soov muutis Hollandi kunstirännakute sihtpunktiks. Saksa kunstnik Joseph Beuys on väitnud, et iseäralik valgus kadus pärast Zuyderzee Põhjamerest äralõikamist 1950. aastate keskel. Filmis võtavad erinevate maade kunstnikud (James Turrell), kunstiteadlased (Svetlana Alpers) ja teadlased (Gunther Konnen) Beuysi provotseerivat väidet tõsiselt ning esitavad huvitavaid küsimusi. Kas Hollandi valgus erineb tõepoolest valgusest mujal maailmas? On see tõesti mõjutanud kunsti ja teadust? Kas selle valguse iseloom on muutunud või on see kaotanud oma lummuse? Kiirustamata otsitakse suurepärastele fotodele ja maalidele toetudes neile küsimustele vastust.

Film tegijad kinnitavad, et kuigi me ei saa paljusid asju tõestada, saame me siiski vaadata, uurida ja arutada. Filmi autorid naasevad aasta vältel ühtedesse ja samadesse Hollandi paikadesse, juhtides vaatajate tähelepanu hämmastavatele erinevustele: sõltuvalt ilmast võib Hollandis taeva pale muutuda päeva jooksul mitu korda. Pole haruldane, et mõne tunni jooksul läbitakse mitu aastaaega ning maastiku ilme teiseneb tundmatuseni. Film on tulvil valgusmaagiat ja tabamatu puudutamise püüdu, kaadreid Normandia maalijatelegi tuttavast rahulikust, kuid nüüdseks juba lootusetult kaduvast maalimast.


IMPRESSIONISMI SÜND / Impressionnisme: les origines
Rež/Dir: Jean-Paul Fargier
Prantsusmaa/France 1994, 58 min

1860. aastad. Tuntud Pariisi kunstnike ateljeedes õpivad Édouard Manet, Edgar Degas, Claude Monet, Auguste Renoir, Paul Cézanne – kunstnikud, kes mõne aastaga muudavad põhjalikult maalikunsti ilmet. Miski ei mõjutanud neil otsustavatel kümnenditel kunsti arengut rohkem kui maalijate ja literaatide omavaheline elav läbikäimine. Realismi ja naturalismi sildi all sõlmusid sõprussuhted, toimusid ägedad vaidlused ja isiksuste kokkupõrked. Impressionism sündis modernismi teoreetiliste aluste ja moodsa elu tõtlikkusele vastava pildikeele otsimise tulemusena. Moodne olla tähendas muutumise ja juhuste mängu pidevat jäädvustamist. Ainult töö looduses viis maalijad kokku natuuri varjundirohkete seisunditega. Filmis uuritakse suure kunstirevolutsiooni ajaloolist õhustikku. Autorid jutustavad ateljeedest, kohvikutest ja näitusesaalidest, kus tulevased impressionistid kohtusid, aga ka institutsioonidest, millele nad vastandusid. Koos maalijatega rännatakse nende inspiratsiooni lätteil Pariisis piki Seine’i kaldaid ja Normandia rannikul.

K 09.12.
JAZZ’I PARUNESS / The Jazz Baroness
Rež/Dir: Hannah Rothschild
Suurbritannia / Great Britain 2008, 83 min

Inglise keeles / In English

Paruness Pannonica Rothschildi (Nica) elusaatus muutus totaalselt pärast Thelonious Monki pala „Round Midnight” kuulamist. Loobudes sünnipärasest rikkuseküllasest ja luksuslikust elust, jäi Nica selle asemel, et naasta oma mehe juurde Mehhikosse, New Yorki ja pühendas ülejäänud elu, jäägitu kire ja armastuse jazzile. Temast sai jazzmuusikute patroon ja kaitseingel, eriti bebop-geeniuse Thelonious Monki jaoks, kellele ta kujunes ligi kolmekümneks aastaks innustajaks, hingeliseks ja vaimseks kaaslaseks. Nica ei kõhelnud võtmast vangistust narkootikumide omamise eest Monki asemel enda kanda, harvad polnud juhud, kui ta maksis jazzmuusikute võlgu, üüri või oli neile mõnel muul moel toeks. Talle on pühendatud üle 20 muusikateose. Ajakirjandus valgustas ta elu aga ikka omasoodu: Nica armastab musti mehi; Charlie Parker suri Nica hotellitoas üledoosi tõttu; paruness jättis maha oma viis last ja mehe, kuid elab 306 kassiga jne. Dokumentaal toob meieni seiku Nica altruistlikust, rahutust ja leegitsevast elust ning pakub rohkelt head jazzmuusikat.

K 16.12.
PERSONA NON GRATA
Rež/Dir: Fabio Wuytack
Belgia/Belgium 2008, 92 min

Inglisekeelsed subtiitrid / English subtitles

Mõistetud süüdi revolutsionäärina. Preestrina tegevus keelatud. Võetud kinni mässulisena. Kiidetud kunstnikuna. See on belgia päritolu maailmamuutja Franck Wuytacki inspireeriv ja kaasahaarav lugu. 1960. aastatel muutis ta Caracase slummides noore mehena paljude inimeste elusid. Sealse võimuladvikuga sattus ta aga pahuksisse ning mees saadeti maalt välja. Alles hiljuti tühistas praegune president Hugo Chavez Franck Wuytacki sissesõidukeelu.
Oma isa loo on filminud Fabio Wuytack.

Tuesday, July 28, 2009

suviselt helge (kultuuri)laks

kõigepealt lugege üle, mitu tascheni kirjastuse iluraamatut teil riiuleis / voodis / öökapil / süles on.

nii mõnigi onja. tutvugem siis kirjastuse loojaga kah, siin ta on, benedikt taschen. ben has been a bad boy yes he has. piitsutajaks ta abikaasa vist.


foto on üles võtnud david lachapelle, kelle toodangu seast võib kohati ka muud kui paska leida. lisaks eelnähtule on üheks neist siuke:




a skrolligem nüüd korra üles tagasi. tähelepanu pöörata pildil nähtavale interjöörile. tegemist ühe modernismi raudvarasse kuuluva hoonega, mil hüüdnimeks chemosphere. 1960 valminud hoone arhitektiks on john lautner, kes loonud terve rea harukordseid eramuid rikastele klientidele eelkõige just californias. chemosphere asub hollywood hillsis 45-kraadise langusega krundil, mistõttu oli siia tarvis ebatavalist lahendust, mis alljärgneval pildil ka kenasti näha. tänavalt, mulholland drive'ilt muide, viib majani köisraudtee. ja benedikt taschen ongi maja praegune omanik.



selle kena mustvalge foto autoriks on paar nädalat tagasi meie seast lahkunud julius shulman, modernistliku arhitektuurifoto üks võtmefiguure. paljud tema kuulsad fotod nii lautneri kui teiste lääneranniku arhitektide loomingust on saanud sõjajärgse california arhitektuuri ekvivalendiks.

siin veel üks foto eelnähtud maja interjöörist, mille taschen on armastusväärselt algupäraseks taastanud.



.


kokkuvõtteks: hail internet! ilma temata puha lolliks jääksime + igavusse sureksime.

Tuesday, May 19, 2009

praktika: Setumaa ja Põlvamaa 6. -7. juuni


Nimekiri on koos:


1Ahja mõis (1740. aastad) SILJA

2Mooste mõis (arh. August Reinberg, 1909), sh. maini ka Post-sovkhoz kunstiüritusi SILJA

3Räpina Miikaeli kirik (1785) MARI

4SETUMAA (piirkond, ajalugu, kultuur) TRIIN

5Setu tsässon (mis asi see täpselt on. Näidetena vaatame ilmselt teele jäävaid Võõpsu, Mikitamäe tsässonaid – neist võiks lisaks konkreetsemalt kirjutada) MARIAN

6Värska õigeusu kirik ja kalmistu (sh. interjöör, ikoonid, kalmistu) KARIN

7Värska mudaravila (Vilen Künnapu, Ülevi Eljand 1973-1985, ehitas Põlva KEK) SANDRA

(mainida ka Jaan Olliku esimest Eesti postmod. hoonet, mis on hävinud)

8Petseri Põhjalaager (1926-30) (EW ajal Värskasse rajatud suurimaid kaitseväe treeninglaagreid. Oli kunagi suur kompleks, sh. ohvitseride elamud, kasiino, paadikuurid, sõdurite kasarmud jne jne, Nõukogude ajal oli seal pioneerilaager, praegu osaliselt hooned alles. Otsi internet jm materjalid (nt. Eesti sõjaajalugu). Eriti hea, kui suudaks leida arhitekti) HELEN

9Saatse küla ja õigeusu kirik (kirjutada nii külast kui ka eraldi kirikust. Kirik on vanimaid apostl. õigeusu maakirikuid Eestis) OLGA

10Obinitsa küla (sh. Setu talu tüüp, lisaks Obinitsa kalmistu ja kirik) MARIA

11Põlva Maarja kirik TRIIN

12Põlva kultuurimaja (postmodernism, Arh. Hans Kõll, valmis 1991. Sisearh M. Alling, P. Mudist) KEIU

13Põlva haigla (Ell Väärtnõu proj 1972 – 76, ehit 1977 – 80. Sisearhitekt Maile Grünberg) KEIU

14Põlva kolhoosi keskusehoone Mammastes (Vilen Künnapu 1971-75) SANDRA

15Taevaskoja (rääkida suvituspiirkonna arengust vabariigi aja seoses Tartu-Petseri rdt.liini avamisegal) + sanatoorne lastekool (E. Velbri, A. Volberg 1936) ? (Ave, kuigi ta pole arvamust avaldanud)

16Põlgaste koolimaja (A. Matteus, 1930ndad) MARI


Palun saata mulle oma artikkel hiljemalt 2. juuniks! Siis jõuab veel midagi kiiresti muuta, kui see vajalikuks osutub. Enne praktikareisi peate oma tekstid kokku panema ning giidivormis küljendama, paljundama ja köitma 40 ekspemplaris. Kogu pakk peab reede (05.06) õhtul KTI-s valmis olema.

Paljundada saab KTI-s: valmistan Kai selleks ette ja ta aitab teid. Samuti ütleb Kai, millisesse töökotta saab köitma minna.


Kes tegeleb küljendamisega? Paljundab? Kõidab?- küsimused, mis võiksid samuti enne viimase hetke saabumist selged olla.


Sandra

lambi eksam

oot-oot-oot, miks siin all postituses kirjas, et 22. mai, aga sessiplaanis hoopis 20. mai?! mis värk on?

Thursday, May 14, 2009

vuntsid

too close?



p.s. - kullassepp, mitte kullasepp!!

Täiendusi renessanss kunsti eksamiks


Olen avastanud, et kõige olulisem info Leonardo, Raffaeli, Michelangelo ja Donatello kohta on konspektist välja jäänud. Toon siin ise ära täiendused, olulisemad märksõnad nende meistrite kohta:

Leonardo (Blue bandanna and katana blades) — The courageous leader and devoted student of martial arts. As a strict adherent to Bushido, he has a very strong sense of honor and justice. He wears a blue mask and wields a pair of ninjaken.

Raphael (Red bandanna and sais) — The team's bad boy, he has an aggressive nature and seldom hesitates to throw the first punch. He is an intense fighter. His personality can be alternately fierce and sarcastic. Still, he is intensely loyal to his brothers and sensei. He is good friends with Casey Jones, after having to meet him one night on patrol and challenging him to a fight; he later loses his sense of taste when Casey Jones dares him to eat a wasabi covered pizza. The two have since frequently patrolled together. Raphael wears a red mask and wields a pair of sai.

Michelangelo (Orange bandanna and nunchucks) — The easy-going and free-spirited Mikey provides much of the comic relief. While he loves to relax, this Turtle also has an adventurous and creative side. He wears an orange mask and wields a pair of nunchaku.

Donatello (Purple bandanna and bo staff) — The brilliant scientist, inventor, engineer, and technological genius. He is perhaps the least violent Turtle, preferring to use his intellect to solve conflicts. He wears a purple mask and wields the bōstaff.

1980ndatel ja 1990ndatel oli neid nähtud Manhattani kanalisatsioonis, kus nende vaimne juht oli rott nimega sensei Master Splinter.

1980 toimus ka kontsert-tuur, kus bänd oli järgmine: Donatello; keyboards, Leonardo; bass guitar, Raphael; drums & sax, Michelangelo; guitar. Nende tuntuim hitt oli "Pizza Power".

Edu eksamiks!


Thursday, May 7, 2009

ubuweb

Kuniks see lingiriba puudub:

UbuWeb.

(kes veel moodsa kunsti eksamit teinud pole, siis sealt leiab kindlasti ka sellega seoses nii mõndagi ja teistel on loodetavasti niisama huvitav vaadata.)

UbuWebi asutajaks on muide Kenneth Goldsmith ja kui ta kellelegi huvi peaks pakkuma, on temast olemas film Sucking On Words.

Sunday, May 3, 2009

väike animatsioon

ajaloo õppimisel tulevad ette sellised leiud siis..

Thursday, April 30, 2009

Põhja renessanss: EKSAMITEEMAD

Tere,

"Põhja renessansi kunsti ajalugu" uus eksami aeg on 22. mai kell 12.00 ruumis 201.

LISA: Teha pole pmt palju, a lihtsalt kokku panna mingi ülevaade ja lisada pildilinke. võite mulle saata ja ma saadan laiali.

olen virk ja postin siia varakult põhja reneka teemad, äkki peaks need ka kuidagi ära jagama
1. Üldine kirjeldus - mida kujutab endast renessanss põhja pool Alpe
2. Jan van Eyck
3. Eycki Genti altar
4. Rogier van der Weyden
5. Hugo van der Goes
6. Pieter Brueghel vanem
7. Hans Memling
8. H. Bosch
9. Dürer
10. Saksa skulptuur 15.-16. saj.
11. Suured (sks?) altarid (mingid nimed läksid kaduma, mis Lamp ütles). Grünewald ja Isenheimi altar (?).
12. Prantsuse lossiarhitektuur
13. Prantsuse skulptorid (hauamonumendid/naise ilu ja graatsia ülistus)

palun täiendada, kuna ma tegelt ei kuulnud poolt Lambi juttu tookord

Wednesday, April 29, 2009

Art:21

"õppetööväline postitus"
Olen enda jaoks avastanud juba mõni aeg tagasi toreda blogi art:21. Nime järgi on juba ilmselt arusaadav, et tegu 21. sajandi kunsti, kunstnikke jpm käsitleva blogiga. 
Mulle meeldib, ehk on teilegi huvitav. Siinkohal, kui sobib, kutsun üles, et kõik jagaksid infot, mis teid köidab, huvitab, erutab! Tegu ei pea olema ainult netilehtedega vaid ka raamatud, näitused.. mis iganes : )
Sandra


Monday, April 20, 2009

Ajaloo eksam

Juhhei,

ajaloo eksamiteemad siis (nagu näha, olen möllanud painti-nimelises programmis)
igaühele on täpselt 7 teemapunkti.

praeguse seisuga on kinni teemaplokid 6 (Keiti) ja 8 (ma ise). palun postige siin keseesseemees-süsteemil oma eelistused

oluline: tähtaeg on 1. mai

palun mitte hilineda, seda nt solidaarsusest nende vastu, kes võtnud vaevaks 4. mail eksam sooritada. saatke siis mulle nt.






Monday, April 6, 2009

moodsa kunsti ajalugu II

Kolmas teema. Võiks panna kirja, kes millest/kellest moodsa kunsti ajaloos ettekande teeb, et vältida liigseid kordusi. 

Keskaeg

Teine teema. Lähenemas on ka keskaja kunsti eksam, mis tähendab pilte, mida on üsna vähe lootust kusagilt õiges koguses kätte saada. Ja niikuinii on enamus vähemalt mõnest loengust puudunud. Siinkohal teen ettepaneku kogemusi, konspekte ja muud vajalikku jagada, et tekiks mingi esialgne ülevaade, mis ees ootab.

Proseminar

Esimene teema. Nagu on teada, peaks meil proseminari töö mustand kolme nädala pärast valmis olema, aga see ei tundu eriti reaalne olevat. Meenutagem lugematuid tähtaegu ja töid/eksameid/seminare/ettekandeid jms. Seega kutsun üles arutlema – kes kui kaugel on ja mida läheneva tähtaja suhtes ette võtta.

Sunday, March 15, 2009

kirjaliku töö teemad (Eesti kunst alates 1940)

1. Erinevad realismi süsteemid: stalinistliku realismi ja nn. karmi stiili võrdlus

Eesti kunstis. - Silja (teema ei ole lõplikult lukus, kirjutage julgelt oma nimed juurde, kes juba nö valitud teemadel kirjutavad, siis on lihtsalt ülevaade:))

2. Erinevad realismi süsteemid: pallaslik realism ja hüperrealism (vaatamise viisid ja kogemuslikkuse tähtsus) - Ave

  1. Erinevad lähenemised abstraktsele kunstile: 1950.aastate lõpu ja

1960.ndate aastate kogemus.

  1. Erinevad lähenemised alternatiivsusele: ANK 64, Visarid ja SOUP ’69 võrdlus. - Marian
  1. Postmodernism Eesti kunstis 1980.aastatel. - Sandra
  1. Kujutamise ja pildilikkuse tähtsus Eesti sõjajärgses kunstis. - Keiu

7. Uus meedia eesti kunstis (video, netikunst, selle eripära ja

tähendus üldises arengus).

  1. Maastikumaali tähendus ja meetodid Eesti kunstis al.1945. - Olga
  1. Linna kui keskkonna kujutamine (erinev kogemus , erinevad viisid) -Karin


Teksti pikkus min.: 15000 tm. Ärge unustage korralikku vormistust. Ärge unustage täpseid viiteid. Kui saadate neti kaudu, on samamoodi vajalik tiitelleht ja küljendus. Esitamise tähtajas lepime kokku, kui on teada eksami aeg. Hiljem saadetud töid ei arvesta.

Saturday, February 28, 2009

miniabi

Igaks juhuks märgin siin ka ära: saatsin kõigile eelmiste aastate konspektid. Kui keegi kätte ei saanud, andke teada.

Ja mis tähendab, eksam on suuline?

Keiu

Friday, February 27, 2009

eksamiküsimused.

I 1.Renessansi üldiseloomustus: mõiste, tähendus. Periodiseering. Sotsiaalpoliitiline ja üldkultuuriline taust protorenessansi ja vararenessansi ajal.
2.Donatello.
3.Raffaeli Loggiad. Villa Farnesina. Raffael arhitektina.
-Silja

II 1.Protorenessanss:Pisa, Rooma. Nja G. Pisano, P. Cavallini, J. Torriti, Cosmati.
2.Bramante- arhitekt ja maalija.
3.Tizian.
-Karin

III 1.Protorenessanss: Siena. Duccio, S. Martini, vennad Lorenzettid.
2.Renessansi ratsamonumendid.
3.Palladio.
-Eelica

IV 1.Masolino ja Masaccio.
2.Michelangelo. Medicite hauakabel - Sagrestia Nuova - ja Biblioteca Laurenziana.
3.Raamat ja raamatutrükkimine XV-XVI saj. algul.
-Mari

V 1.Firenze toomkiriku ehitajad.
2.Vatikani Stanzad.
3.Maneristlik skulptuur.
-Annika

VI 1.Firenze baptisteeriumi uksed.
2.Leonardo ja tema koolkond.
3.Maneristlikud pargid.
-Anni

VII 1.Filippo Brunelleschi-skulptor ja arhitekt.
2.Leonardo monumentalistina.
3.Paavstid metseenidena.
-Helen

VIII 1.Vararenessansi skulptorid Firenzes, v.a. Donatello.
2.Peetri kirik Roomas.
3.Veronese ja Tintoretto.
-Triin

IX 1.Vararenessansi maalijad Firenzes XV sajandi I poolel: Fra Angelico, Paolo Uccello, Andrea del Castagno, Filippo Lippi, Benozzo Gozzoli, Domenico Veneziano.
2.Püha õhtusöömaaeg renessansiajastu maalis.
3.Renessansiajastu tarbekunst.
-Rebeka

X 1.Vararenessansi maalijad Firenzes XV sajandi II poolel: A. ja P. Pollaiuolo, S. Botticelli, D. Ghirlandajo, A. del Verrocchio, P. di Cosimo.
2.Michelangelo skulptorina.
3.Itaalia maneristid Prantsusmaal.
-Kadri

XI 1.Umbria koolkond: Melozzo da Forli, L. Signorelli, P. Perugino, Pinturicchio.
2.Michelangelo arhitektina.
3.Maneristlikud maalijad XVI sajandi I poolel Firenzes ja Sienas: Beccafumi, Pontormo, Bronzino.
-Kati

XII 1.Internatsionaalne gootika. Üldiseloomustus. Keskused. Tähtsamad maalijad. Pisanello, L. Monaco, G. da Fabriano, Sassetta.
2.Michelangelo maalijana.
3.Renessansiajastu estampgraafika.
-Olga

XIII 1.Firenze palazzod.
2.Medicid metseenidena.
3.Veneetsia maal XV sajandil-XVI sajandi algul: A. da Messina, C. Crivelli, V. Carpaccio, Bellinid.
-Sandra

XIV 1.Kõrgrenessansi üldiseloomustus. Firenze maalijad, v.a. tippmeistrid, s.o. L. di Crdei, Fra Bartolommeo, M. Albertinelli, A. del Sarto, S. del Piombo Veneetsias ja Roomas.
2.Della Robbiad.
3. Veneetsia maal XVI sajandil: Giorgione, Palma il Vecchio, Bassanod.
-Marian

XV 1. Ferrara koolkond: C. Tura, F. del Cossa, E. de' Roberti, L. Costa, D. Dossi.
2.Raffaeli portreed.
3.XVI sajandi naiskunstnikud: L. Fontana, S. Anguissola. Žanrimaali areng: V. Campi, B. Passarotti.
-Maria

XVI 1.Hilisrenessansi üldiseloomustus. Sotsiaalmajanduslik ja üldkultuuriline taust. Vastureformatsioon.
2.Raffaeli madonnad.
3.Maneristlik maal ja arhitektuur XVI sajandi II poolel Firenzes ja Roomas: B. Ammanati, B. Buontalenti, P. Ligorio, G. Vasari, A. Allori, F. Salviati, J. Zucchi, F. ja T. Zuccarid.

XVII 1.Manrismi üldiseloomustus.Keskused.
2.Andrea Mantegna.
3.Vararenessansi skulptorid väljaspool Firenzet: N. dell' Arca, F. Laurana, Lombardid.
-Ulla

XVIII 1.Assisi San Francesco freskod ja nende atribueerimine.
2.Michelangelo Julius II hauamonument.
3.Parma maalijad: Correggio ja Parmigiano.
-Keiu

XIX 1.Renessansi uurimine.
2.Piero della Francesca.
3.Veneetsia arhitektuur XV-XVI sajandil.
-Ave

XX 1.Kunstiajaloo sünd: L. Ghiberti, G. Santi, P. Giovio, G. Vasari
2.Sixtuse kabel.
3.Palazzo Vecchio Arnoldo di Cambiost Giorgio Vasarini.
-Jarmo

--
Oma nimed saavad puudunud juurde kirjutada.
Eksam on suuline.

Sandra:)



renessanss!

Itaalia renessanssi eksam toimub 27. märts kell 12.00 ja saime teemad ka. Leppisime I kursusega kokku, et igaüks kirjutab ühe pileti kohta 20. märtsiks. Teemad on peaaegu ära jaotatud. Püüan siia lisada varsti ka teemad (ehk need, kes puudusid, kirjutavad ka).